2019. aasta sügisel viis Turu-uuringute AS Tartu Noorsootöö Keskuse tellimusel läbi küsitlusuuringu, kaardistamaks puudega või tervisest tulenevate takistustega noorte osalust noorsootöös. Küsitluses osales 136 Tartus elavat või õppivat nägemis-, kuulmis- või liikumispuudega (või -takistustega) 10-19-aastast noort ning 14 puudega laste vanemat.

Noorsootöös osalema ajendab noori eelkõige see, kui pakutavad tegevused on huvitavad ning võimaldavad noorel end arendada. Oluline on ka sõprade eeskuju (osavõtt noorsootööst). Vanemate või teiste täiskasvanute soovitused noorte endi hinnangul kuigi olulisel kohal ei ole.

64% küsitletud noortest sooviks noorsootöös rohkem osaleda. Kõige sagedamini tunti huvi osaleda senisest rohkem huvikoolides, huviringides või treeningrühmades (41%) või teha vabatahtlikku tööd (30%). Noortekeskustes sooviks senisest rohkem käia 15% küsitletud noortest.

UURINGU KOKKUVÕTE

2020. aasta kevadsemestril viisid Tallinna Ülikooli eripedagoogika tudengid Kristi Paas ja Carmen Deklau aine "Uurimistöö alused" raames läbi miniuuringu noortekeskuste noorsootöötajate hulgas, et selgitada välja, kas ja kuidas toimub erivajadusega noorte kaasamine noortekeskustesse, milliste erivajadustega noored noortekeskusi külastavad ning millist tuge vajavad noorsootöötajad, et erivajadustega noortega edukalt töötada.

Vaata miniuuringu põhjal tehtud kokkuvõtet SIIN.

2018. aastal uuris Anni Ratas oma magistritöös erivajadusega noorte sportlikus huvitegevuses osalemise võimalusi Tallinnas. Ta analüüsis võimalusi ja barjääre spordis osalemisel, võimaluste kättesaadavust, osalemiseks vajalikku toetust ning osalemise mõju igapäevaeluga toimetulekul.

Uurimusest selgus, et sportimisvõimalused liikumispuudega noortele on pigem head, kuigi spetsiaalselt suunatud huvitegevust antud sihtrühmale on vähe. Sai kinnitust, et spordiga tegelemine toetab noorte igapäevaeluga toimetulekut, tagab parema tervise, suurendab iseseisvust, arendab järjekindlust, kohusetunnet ja ajaplaneerimise oskust, õpetab teistega arvestama ning arendab sotsiaalsust.

Kuidas täpselt Anni nende järeldusteni jõudis, saad lugeda SIIT.

Egle Põldmaa uurib oma 2014. aastal tehtud lõputöös, millised tegurid toetavad kurti noort sotsialseerumisel. Muuhulgas selgus tema uurimusest, et noorsootöötajad pööravad pigem tähelepanu neile noortele, kes tulevad ise noortekeskusesse, kuid kurt noor ei pruugi oma ebakindlusest tulenevalt üldse noortekeskusesse jõuda.

Huvi korral saad Egle tööga lähemalt tutvuda Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus.