Noorsootöö olemus on loov, kaasav ja mitteformaalne. Noorsootöötaja ei pea puudega noore kaasamiseks olema arst ega eripedagoog, piisab huvist ja algteadmisest. Hoiakute muutmine on vaid teadmste ja tahte küsimus.

Kui noored puutuvad esimest korda kokku puudega eakaaslas(t)ega, on Sinu käitumine nende jaoks ainuke näide. Seetõttu mõtle, millised on Sinu enda hoiakud puudega noorte suhtes ning kuidas need väljenduvad Sinu suhtumises ja käitumises.

Erivajadusega noor on eelkõige noor. Tal on samad vajadused nagu teistelgi noortel ja alles seejärel erivajadused.

Lähene personaalselt. Küsi noorelt, milliseid kohandusi ta vajab.

Midagi võib ka saladuseks jääda. Mõnikord noor ei soovi oma erivajadusest rääkida vaid tahab tulla teistega võrdselt toime.

Kaasava ürituse reklaamis avalda info ligipääsetavuse kohta ka piktogrammides ning lisa kontaktid, kust noor saab lisainfot. Kui mainid reklaamis, et tegemist on kaasava üritusega ning sinna on oodatud ka puudega noored, võivad puudega noored end juba ette sildistatuna tunda ning seetõttu tulemata jätta.

Erivajadusega noorega tegelemine ja vahemaade läbimine võib võtta rohkem aega - arvesta sellega ajakava planeerimisel.

Ära tee puudega noore kaasamisest mingit tseremooniat, kuid kasuta siiski vajadusel julgelt sõnu "erivajadusega", "ratastoolikasutaja", "liikumisprobleemidega", "vaegkuulja", "vaegnägija". Sõnad "invaliid, haige" ei ole hea valik, sest puuet ei saa ravida. Suhtlemisel kasuta ennekõike noore NIME, mitte diagnoosi.

Suhtle otse noorega, mitte saatjaga. Erivajadusega noore saatja (tõlk või tugiisik) on noore assistent, mitte vastupidi.

Puue ei võta noorelt vastutust. Reeglid ja kokkulepped kehtivad kõigile ühtmoodi.