Eesti viipekeelt kasutavad omavahelises suhtluses peamiselt eesti kurdid ja nende perekonnaliikmed. Eesti viipekeel kuulub maailmas ametlikult tunnustatud keelte hulka ning on registreeritud maailma keelte andmebaasis Ethnologue (rahvusvaheline kood ESÖ). Eri andmetel on Eestis 1400-2000 kurti viipekeele kasutajat ning kuigi täpsed arvestused puuduvad, võib kurtide keskmist osakaalu (0,1% rahvastikust) silmas pidades tõepoolest arvata, et Eestis elab ligikaudu 1400-1500 kurti.

Viipekeelse kurtide kogukonna liikmeid võib seega iseloomustada kui inimesi, kes ei pea kurtust probleemiks ega puudeks, kes on varakult õppinud selgeks viipekeele ning kes on uhked oma keele üle, osalevad aktiivselt kurtide kogukonna üritustel ja nende organisatsioonide tegevuses ning kannavad edasi kogukonna traditsioone ja väärtushinnanguid. Kogukonna tuumiku moodustavad seejuures enamasti kurtide vanemate kurdid lapsed, kes on viipekeele õppinud oma vanematelt, kandes samas ühelt põlvkonnalt teisele edasi ka kurtide kultuurilisi väärtushinnanguid, kuid kes moodustavad kurtide kogukonnast vaid ligikaudu 10%. 3 7 Kuigi viipekeel on ilmselgelt kurtide kogukonna keel, tuleb silmas pidada, et suurem osa kurte lapsi sünnib kuuljate peredesse, kus viipekeel ei ole esimeseks keeleks. Eri andmetel on kuuljate peredest pärit kurtide laste osakaal 90-95%. Enamik kurte lapsi on seega potentsiaalselt oma perekonna keelelis-kultuurilisest kogukonnast erineva kogukonna liikmed ning kurtusega esimest korda kokku puutuvail vanemail tuleb teha keeruline valik - kas hakata õppima koos oma lapsega viipekeelt või otsida mõni teine kommunikatsioonisüsteem. Nii õpib suur osa kurte lapsi viipekeele eakaaslastelt ja õpetajatelt, mitte oma vanematelt.

Viipekeelne kogukond on lai ja heterogeenne ning sinna kuuluvad viipekeelsete kurtide ja vaegkuuljate ning nende laste kõrval ka teised perekonnaliikmed ning viipekeelt võõrkeelena õppinud inimesed - kurtide laste kuuljad vanemad, viipekeeletõlgid, kurtide koolide kuuljad õpetajad ja paljud teised huvilised.